Lapiseelikud

Siin blogis võib jääda mulje nagu midagi polekski vahepeal tehtud. Tegelikult on tehtud mitmeid asju - õmblesin meile ja plikadele vooditesse kummilinad, mis ka päriselt ümber madratsi püsivad. Plikade omad on veel nädal hiljem nagu just pandud, oma oma sai tiba lohvakas, aga siiski püsib paigal. Omale olen vahepeal kleidi ja seelikkugi õmmelnud. Vähe sellest terve õmbluskoolitus sai läbi käidud. Aga kes see vana asja ikka enam meelde hakkab tuletama. Ehk ühel teisel päeval.

Viimasel nädalavahetusel välkusid käärid ja vurisesid masinad (jah, masinad, vahepeal ostsin omale overlocki ja ma ei suuda ilmselt sõnadesse panna, kui rahul ma sellega olen ja kuidas ma seni üldse ilma selleta hakkama sain) jäägid vähenesid ja kaks õnnelikku tüdrukut on nüüd lapiseelikute võrra rikkamad. Tegelikult sai seelikuid isegi kokku kolm, aga viimase saatus on hetkel teadmata ja kui aus olla, siis vajab see ka veel mõningast lõpetamist.

Üks korralik tütarlapse seelik peab ikka keerutama ka.

Materjaliks leidsin kangakastist erinevad puuvillased kangajupid, mis olid sinna jäänud sellest ajast, kui piigad omale võrevoodisse linad ja tekikotid said. Veidi täiendust tuli ka viimastest kummilinadest.

Idee, nii seeliku enda kui ka jääkide kasutamise, tuli kõik puhtalt Kreekapähklilt. Tema imetabaseid seelikuid vaatasin unelevalt pikalt. Iga uus seeelik tekitas minus uue kadeduse (positiivse siiski õnneks). Õnneks pole tema ka kade inimene ja ta jagas lahkelt õpetust, kuidas valmivad need imelised seelikud. Peale seda oli vaid kättevõtmise asi. Käed jalad on terved, idee ja teostuse plaan on olemas. Tegudele.
Mina olen rahul. Plikad samuti. :)