Kootud kott liivakasti mänguasjadele

Liivakasti mänguasjad on alati liivased. Seega oleks hea, kui see läbi koti enne koju jõudmist teekonnale maha pudeneks, mitte ei jääks koti põhja kogunema.
Mõte oli mul juba enne. Puuvillane Taavi vanatädi lahkelt jagatud vanakooli puuvillane lõng ootas samuti rakendust.
Jõuluks sain ka udupeene Kuldaväärt kudumid raamatu, milles leidus ka üks kootud koti õpetus.
Õpetust ma küll üks ühele ei järginud, aga muster ja põhimõte on sellest raamatust pärit.
Tõtt öelda ma päris rahul temaga tegelikult ei ole. Aga pean natukene oma väikest pead vaevama, et leida see miski, mis tuleks paremaks teha. Seda pean küll ütlema, et see kott on igaljuhul väga palju parem lahendus kui kilekott.
Mulle meeldib ja lastele meeldib. Tühja neist pisivigadest.

Mänguasjakast

Seekord sai uue elu siidrikast. Ära sai kasutatud remondist järgi jäänud tapeeti ja servakaunistuseks taas pitsi. Veidi lopergune ta sai, sest esialgu püüdsin liimimiseks tapeediliimi kasutada, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Kasutusse läks ikkagi tavapärane PVA liim, mis end selle ülesandega on tõestanud.

Lilleline jakk

Mu riidekirstus on aastaid, tõesti aastaid oodanud rakendust sinine lilledega krimpleenilaadne (võimalik, et ongi krimpleen) kangas. Olen sellest üritanud mingil ajal edutult bikiine teha. Veidi aega tagasi hiilis pähe plaan omale sellest pintsak teha. Viimane idee arenes viimase Ottobre 4/2013 omanikuks saades laste pintsakuks.
Suuruseks esimesel 98.

Kõigi lootuste kohaselt tuleb samasugune, veidi väiksem ka väikesele õele.
Väikese õe jakk sai ka valmis 2014 aasta jooksul.